Viis: Töötlus (Mihkel Zilmer)
Sõnad: Jüri Kask
Mul meenuvad need ajad, mil teenisin armees
Ühel õhtul sain ma linnaloa ja poolik oli sees
Ma läksin v park kulturõ Varvarat nägin ma
Tal polnud Fedkat kaasas, juhust kasutasin ma
„Ohhoo Varvara, ohhoo Varvara meil duhhavoi mängis ja pea oli parajalt soe
Ohhoo Varvara, ohhoo Varvara Sul sügava lõikega kleit ja selle all vaid kombinee
Ohhoo Varvara, ohhoo Varvara see kombinee mul meelest eal ei läe”
Moskovskuju Sa ostsid, me rüüpasime koos
Siis ronisid mul sülle Sa suures armuhoos
Kuid ragisesid põõsad ja keegi röögatas
Tot bõl praklätõi Fedka, meid luurand oli ta
„Ohhoo Varvara, ohhoo Varvara meil duhhavoi mängis ja pea oli parajalt soe
Ohhoo Varvara, ohhoo Varvara Sul sügava lõikega kleit ja selle all vaid kombinee
Ohhoo Varvara, ohhoo Varvara see kombinee mul meelest eal ei läe”
Ei löönud kartma mina, otlitsnik kvardii
Ma võtsin pükstelt pljähha ja Fedkal valasin
Sa vaimustunult hüüdsid milõi tõ geroi
Kuid saabusid patrullid ja ära viisid meid
„Ohhoo Varvara, ohhoo Varvara meil duhhavoi mängis ja pea oli parajalt soe
Ohhoo Varvara, ohhoo Varvara Sul sügava lõikega kleit ja selle all vaid kombinee
Ohhoo Varvara, ohhoo Varvara see kombinee mul meelest eal ei läe”
Laul oli pühendatud kõigile kvardia otlitsnikele, seda laulis esinemistel tavaliselt Aarne Vaik,
Esmaesitus Tartus, juuli-august, 1967
Viis: Mihkel Zilmer
Sõnad: Kaarel Zilmer
Kas on Sul meeles see päikeseloojang
Värvituna taevasinasse
„Ja järv see sädeles ning virvendas
Vaid üksik paat seal sõudis õhtu eel”
Ei tundnud külma ei õhtu rõskust
Me kahekesi istudes
„Sest Sinu südamest siis soojust õhkus
Ja helisedes kõlas Sinu naer”
Kui meenutan ka nüüd veel seda õhtut
Mil kahekesi paadis sõudsime
„Siis tundub nagu sõuaksime praegu
Veel tasa, tasa vaiksel järve veel”
Kaarel Zilmer tegi oma pruudile luuletuse, Mihkel leidis need sõnad salaja üles ja tegi sellele viisi, Valgas, juuni, 1966
Viis: Mihkel Zilmer
Sõnad: Mihkel Zilmer, Jüri Kask, Toivo Tasa
Tuhanded külad, tuhanded talud
Laiali Eestimaal
Sündinud nendes kadunud põlved
Vana-vanemad
„Oo sünnimaa, oo Eestimaa
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka”
Oo sünnimaa, oo Eestimaa
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka”
Külvasid vilja, lõikasid vilja
Vana-vanemad
Tähistaevast lugesid ilma
Lastele saatust ka
„Oo sünnimaa, oo Eestimaa
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka”
Oo sünnimaa, oo Eestimaa
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka”
Lapsed sündisid, sirgusid suureks
Võõrdusid külast ja maast
Rebides puruks põlised juured
Kodust lahkusid nad
„Oo sünnimaa, oo Eestimaa
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka”
Oo sünnimaa, oo Eestimaa
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka”
Rändasid ringi, kandsid kingi
Pastelde asemel nad
Otsisid õnne avali silmi
Õnn jäi neil leidmata
„Oo sünnimaa, oo Eestimaa
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka”
Oo sünnimaa, oo Eestimaa
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka”
Laul on tehtud Tartus, august-september, 1971. Sellest on rahvas teinud üle 100 modifikatsiooni, st sisuliselt on sellest kujunenud uus rahvalaul. NB! Laul tehti raskel ajal, millal nn laulva revolutsioonini oli jäänud umbes 20 aastat!
Viis: töötlus (Mihkel Zilmer)
Sõnad: Ilmar Kotta, Jüri Kask, Mihkel Zilmer
Nüüd on etteasted ära lõppenud
Kõik asjalikud jutud räägitud
Kuigi tõrvikud käes on juba kustumas
On õige pidu alles algamas
„Peab pidu käima igal pool
Ses suhtes kanname kõik hoolt
On täna meie päralt Taaralinn”
Täna tudengite sinasõpruse
Siit kõrgelt sillalt alla hõikame
Sõna „Sina” kohe omaks võtame
Ja selle poolt kõik hääled anname
„Kas meedik, füüsik, bioloog
Või loomaarst või agronoom
Üksteisele me Sina ütleme”
Igal pool on juba pallid algamas
Nüüd tudeng ära enam viivita
Ole täna õhtul usin tantsima
Sest kallike võib minna teisega
„Peab pidu käima igal pool
Ses suhtes kanname kõik hoolt
On täna meie päralt Taaralinn”
Tartus, restoran „Volgas”, 15. November, 1967. Selle lauluga kuulatati välja G. Parroti sillalt üliõpilaste omavahelise sinatamise seadus Rajaca poolt 17.-ndal oktoobril 1967.
Viis: Mihkel Zilmer
Sõnad: Ilmar Kotta, Jüri Kask, Mihkel Zilmer
Tuli dzunglist partisan
Vööl tal rippus automaat
Nägi u es ei armeed
Kes Saigoni poole teel
„Ära karda Sa väike Vietnam, Sulle abiks on me Venemaa (kodumaa)”
Tärises siis automaat
Kukkus alla õhupiraat
Vapper rahvas juubeldas
Võit on käega katsutav
„Ära karda Sa väike Vietnam, Sulle abiks on suur Venemaa (kodumaa)”
Komsomolid Eestimaalt
Alati Sind toetavad
Puhkepäeval teevad tööd
Et Sa jänkid puruks lööd
„Ära karda Sa väike Vietnam, Sulle abiks on suur kodumaa)”
Kuna kõik poliitlaulikud jne vorpisid protestilaule, siis tegi ka Rajacas korraliku protestilaulu, miskipärast see ajas see aga teatud inimestel harja hirmus punaseks.
Tartus, august, 1967 (ülikooli ühikas, Leningradi mnt 89)
Viis: Mihkel Zilmer
Sõnad: Ave Alavainu
Kui ühtki krossi pole mul ja magu laulab ooperit
Siis „Vanemuises” lohutust saan „kolme krossi ooperist”
Kõht unustab et tühi on ja meenub et üks ülikond
Mul seisab kogu aja ja et on pandimaja, ja et on pandimaja
Ja kohe pärast etendust ma võtan nõu ja hoole
Ning olles saanud õpetust sean sammud sinna poole
Kus asub pandimaja ning kus on kogu aja
Mu ülikonda vaja, mu ülikonda vaja
Ma ülikonnast lahti saan seal üsna kerge vaevaga
Ja raha abil lepitust nii leian maa ja taevaga
Ei kaua kesta trall ja lust sest stipipäeval lepitust
Mult nõuab pandimaja ja tal on kogu aja
Just poolt mu stipist vaja, just poolt mu stipist vaja
Kõik ausalt kinni maksma pean on igal hüvel omad vead
Sa tudeng seda ikka meeles pea, sa tudeng seda ikka meeles pea.
Tartus, detsember, 1967. Keemiahoone seina najal, enne loengut.
Viis: Mihkel Zilmer
Sõnad: Hando Runnel, täiendanud Andres Pulges, Vambola Leping ja Mihkel Zilmer
Nutikas lutikas liugu lõi jääl
Nahk sai tal märjaks ja ära läks hääl
„Järgmisel hommikul oligi tumm
Kõht aga paistetas suureks kui trumm”
Nutikas lutikas voodisse jäi
Üles ei tõuse söömas ei käi
Tulid pioneerid ja tegid pai
Nutikas lutikas terveks sai.
Siis tulid skaudid tegid pai
Nutikas lutikas võimule sai.
Tartus, november, 1968-1992, nii palju siis ajaloo omapärast!
Viis: töötlus (Mihkel Zilmer)
Sõnad: Rida erinevaid autoreid
Naerdes koos me algasime naerdes lõpetame
Naerdes püüame ka lahkuda
„Naerdes kauni elu rüppe üksikuna langeme
Sinna oma õnne matame”
Laulan Sulle täna õhtul lahkumise laulu
Laulan Sulle lahkumise viit
„Meenutame ühes käidud õnnelike tunde
Ja siis lähme kaugel ära siit”
Viimast korda huuled huultelt armunud joovad
Viimast korda rinnal puhkeb rind
„Viimast korda täna õhtul teisest aru saame
Homme tervitan vaid kaugelt Sind”
Soovin Sulle palju edu õnne eluteele
Soovin Sulle palju armastust
Joob üksinda kibedat napsi
„Ära pööra tähelepanu minu silmaveele
Homme leian teises lohutust”
Tartus, november, 1968, laul oli menukas naisterahvaste hulgas
Viis: töötlus (Mihkel Zilmer)
Sõnad: Ilmar Kotta, Jüri Kask, Mihkel Zilmer
Linna taga Tartumaal on üks inter Kvissenthal
„Vaikne” kena kohake meie tudengitele
Toad on „suured” „avarad”, soojust palju valgust ka”
Krõse mõsek koska loovit dom sobaka derezet
„Ai, ai, ai ai, ai jaa jaa armas Kvissenthal”
Linna taga Tartumaal on üks inter Kvissenthal
Kvissi vana elab seal oma ahtrat lehma peab
Tudeng piima ostab sealt piima hinda kalliks peab
Öösel aga vana tüssab lehma ise ära nüssab
„Ai, ai, ai ai, ai jaa jaa armas Kvissenthal”
Tartus, november, 1967. Selle lauluga pilati viletsaid ühikaid.
Viis: Mihkel Zilmer
Sõnad: Hando Runnel
Kristiine on karjanaine
Ta poputab lehmi kui lapsi
„Ja öeldakse mis tal viga
Ei ole tal meest ega lapsi”
Ja räägitakse ainult
Et mõnikord viskab ta napsi
„Kes teadjam see lausub ainult
Ei ole tal meest ega lapsi”
Tal pole ju nägu ei tegu
Üks mees teda võtma ei lähe
„Hing olgu kui tahes ilus
Hing siin ilmas maksab vähe”
Kristiine on naerdud naine
Joob üksinda kibedat napsi
„Kuid et ta on siiski naine
Ta poputab lehmi kui lapsi”
Tartus, oktoober, 1968.