Kadri Kask ja leitud lint

Seda, et on olemas ansambel Rajacas, olen ma alati teadnud. Kodus räägiti nende lauludest ja esinemistest, kuidas nad tudengitena eksameid tegid ja kuidas nad pidutsesid, kuidas kaastudengid neid fännasid ja võimud kartsid. Vahel mängiti kodus ka klaverit ja lauldi, nii et teadsin isegi mõningaid nende lugusid. Kui hiljem ise ülikoolis bioloogiat õppima hakkasin, leidus alati mõni vanem õppejõud, kes mu perekonna- ja isanime kuuldes ja igaks juhuks üle kontrollides, kas olen ikka oma isa tütar, alati heldis ja nende helgete meenutuste saatel mulle pisut parema hinde pani, kui tegelikult oleksin väärt olnud. Loomulikult ei meeldinud see mulle sel eluhetkel absoluutselt! Sama kordus, kui minust sai neile noor kolleeg, ainult selle vahega, et siis mulle juba päris meeldis, kui seljataga sosistati, kelle tütar ma olen. Isegi uhke tunne oli! Ja alles siis avastasin ma ühel päeval, et mul on kodus kapinurgas üks vana lint, mille karbinurgale on pastakaga kirjutatud Rajacas. Siis ma kuulasingi esmakordselt seda linti. Ja äkki ma taipasin, miks kõik Rajacat mäletavad. Äratundmine, arusaamine ja emotsioon oli nii tugev, et panin lindi kappi tagasi ja ei kuulanud terve aasta. Siis proovisin uuesti, kuulasin, mõtlesin nende ajale, nende noorusele, ülikoolile ja Tartule – ja see oli väga tore. Äratundmisrõõm oli suur! Kuni eelmise sügiseni ei olnud mul õrna aimugi, et lint mu kapinurgas on üksik ja ainuke,  see tuli mulle suure üllatusena. Ma ei tea selle lindi ajaloost mitte midagi, ei lindistamisaastat ega -kohta ega ka seda, miks ta kunagi just meie kapinurka tolmuma jäi. Isa käest ma enam küsida ei saa, aga teised rajacad ju ometi teavad ja mäletavad!? Ja mul on üliväga hea meel, et enam ei tule mul Rajacat kodus üksi kuulata, veiniklaas käes ja pisar silmanurgas. Kuulake ja meenutage, bioloogid ja kõik teised!

Tervitustega sügisesest Tartust,
Kadri Kask

Viru Folgi ajal jõudis minuni Kadri Kase käest Rajacate vana lint. Linnahallis Matrix Studios digitaliseeritud salvestisi saab siit lehelt kuulata. Suur tänu selle eest Koit Saarmäele.

Lood: